-- Tartu Postimees, Ennast otsiv tuulelohe murrab teed parnassile , 4. november 2004-

Ennast otsiv tuulelohe murrab teed parnassile

Järgmisel laupäeval lennutab Tartu vene noorte kirjandusühendus Tuulelohe kaheksa literaati Narva kirjanduspäevale, kus Tuulelohe esimees Igor Kotjuh tingimata pajatab ka oma Moskva-reisist.

Moskvas käis Kotjuh aga iga-aastasel noorte kirjanike foorumil, kuhu kuuesajast soovijast kutsuti 150 andekamat.

Tõkkepuu parnassi ees

Just Moskva foorumi ettekandeks valmistudes kristalliseerus Kotjuhi mõtteis tõdemus – Eestis elavate vene noorkirjanike peamine ülesanne on leida ennast ja panna oma sõnum kõlama.

Identiteediotsingud ja kesised võimalused oma venekeelse loomingu avaldamiseks ongi Kotjuhi hinnangul see tõkkepuu, mis nii kiuslikult takistab tuulelohelaste, aga ka teiste vene noorte autorite pääsu parnassile.

«Venekeelsed väljaanded ei näita üles head vaimu koostööks noorte autoritega,» kahetses Kotjuh. «Seevastu eestikeelsed ajakirjad ja ajalehed avaldavad meid meeleldi.»

Moskvas juhtis Kotjuh foorumile kogunenud noorkirjanike tähelepanu ka paradoksile, et tuulelohelaste loomingut on avaldatud näiteks eesti ja soome, aga mitte vene keeles.

«Eestis ilmub regulaarselt kolm venekeelset kirjandusajakirja, kuid ühelgi neist pole kindlat kontseptsiooni,» nentis Kotjuh. «Need ajakirjad jäävad Eesti kultuuripoliitika mõjusfäärist väljapoole ega sõltu samas ka Venemaa kirjandussituatsioonist.»

Kui nõukogude ajal identifitseerisid vene loomeinimesed Eestis end justkui Moskva kirjanduslikku allüksusesse kuuluvatena, siis nüüd peavad nad loovima vene ja eesti kirjandusliku konteksti vahel.

Eelnenust johtuvalt kuulub ka Tuulelohesse mitmeid kakskeelseid autoreid, näiteks Igor Kotjuh ja Vladimir Sazonov.

«See tähendab, et tegu on sünteetilise kirjandusega,» nentis Kotjuh. «Saame inspiratsiooni vene kirjandustraditsioonidest, kuid tunneme üsna hästi ka eesti kirjandust.»

Nii määratlebki Kotjuh tuulelohelasi eesti kirjanduskultuuri avarustes tegutsevate vene kirjanduskultuuri esindajatena.

«Ka Moskvas pandi tähele, et meie loomingus, olgugi see kirja pandud vene keeles, on midagi eestipärast,» märkis Kotjuh. «Eesti kriitikud jällegi on leidnud meie sõnaloomest vene kirjandusruumi mõjutusi.»

Keel on nagu vanemad

Kotjuhi sõnul tõukub Venemaa noorte autorite looming praegu eeskätt olevikulisest reaalsusest. Palju kirjutatakse sõdadest ja terrorirünnakutest, otsitakse vastuseid. Kirjandus on üha enam muutumas poliitiliselt aktiivseks.

Kotjuh sõlmis foorumil loomingulisi sidemeid Helsingis, Moskvas, Peterburis, Kaliningradis ja koguni Vladivostokis elavate autoritega.

Esialgu realiseerub koostöö Tuulelohe koduleheküljel www.tvz.org.ee , kus tutvustatakse Moskva foorumil pärjatud autorite loomingut.

Näiteks Kaliningradi noore poeedi Igor Belovi värsid pälvisid ühelt Tallinna vene kirjandusrühmituse liikmelt kommentaari: «See on nii hea luule, et tahaks ära surra.»

«See on meile justkui orientiir, sest meiegi kirjutame vene keeles, kuigi elame Eestis,» sõnas Kotjuh.

Tuulelohel on viisteist liiget ja ühenduse nimekiri on jätkuvalt avatud. Kotjuhi sõnul peab Tuulelohe liikmeks soovija esitama paar-kolm proosapala või luulevaliku, mille ilukirjanduslikust kaalukusest sõltub, kas uustulnuk arvatakse ühenduse liikmekandidaadiks või mitte.

«Ma arvan, et keel on nagu vanemad, sellest ka väljend emakeel,» rääkis Kotjuh. «Sellepärast kirjutame eeskätt emakeeles ja kui see pakub huvi ka eestlastele, siis tõlgime. Ja me oleme väga rõõmsad, et eestlased tunnevad meie loomingu vastu nii suurt huvi.»