Tuulelohe

Liikmed

Looming

Press

Külaliste raamat

Lingid

P r e s s

------------------------------------------------------------ Tartu Postimees, neljapäev, 10. aprill 2003

Noorte kirjanduslohe vahetab pesapaika

Tartu Ülikooli peahoones 31. märtsil asutamiskoosoleku pidanud kirjanduslik noorteühendus Tuulelohe peab edaspidi oma koosviibimisi kirjandusmajas ja ootab sinna kõiki huvilisi.

Täielik, kakskeelne nimi Tuulelohe - Vozdushnõi Zmei viitab sellele, et ühenduse töökeeled on vene ja eesti keel.

Tuulelohe liikmed loovad küll venekeelseid tekste, kuid mõtlevad sealjuures nagu Eesti elanikud. «Kui me kirjutame näiteks kasest, siis ei tähenda see isamaa sümbolit, nagu suures vene kirjanduses,» rääkis luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuh.

Tartu Ülikooli peahoone auditooriumi 228 valisid kaheksa kirjandushuvilist üliõpilast mitmelt erialalt asutamiskoosolekuks seepärast, et samas ruumis on toimunud kirjanduslikule tegevusele õhutanud tõlkeseminare.

Asutamiskoosolekul

Esimesel koosviibimisel täpsustasid tuulelohelased, kes millega tegeleb ja mille vastu huvi tunneb. Ettekande pidasid ajalootudeng Vladimir Sazonov ja Igor Kotjuh, kes õpib Tartu Ülikoolis eesti keelt võõrkeelena, eesti kirjandust ja majandust.

Sazonov kõneles sumeri eepostest. «Tema üks huvidest on sumeri keel,» tutvustas Kotjuh. «Ta on õppinud seda vähemalt kuus semestrit. Mina rääkisin tänapäevase vene kirjanduse olukorrast.»

Tuulelohelased arvasid, et esimees võiks olla ühenduse kokkukutsumise algatanud Igor Kotjuh. Ta on Võrust pärit ja debüteeris kohalikus ajalehes luulega aastal 2000. Venekeelsete luuletuste kirjutamisel kasutab ta ka ladina kirjatähti.

Tegevuskava arutamisel jõudsid noored kirjandushuvilised kokkuleppele, et kohtuvad edaspidi kaks korda kuus kirjandusmajas Vanemuise tänavas. Järgmine koosviibimine on esmaspäeval, 14. aprillil kell 18.30.

Tuulelohelasi külastab Kauksi Ülle. «Ta lubas meile lugeda võrukeelseid luuletusi,» ütles Kotjuh. «Ta räägib ka sellest, kuidas ta on saanud võrukeelset kultuuri edendada takistustest hoolimata.»

Kotjuh peab Kauksi Üllet eeskujuks, sest on ju temagi oma kakskeelsuses kogenud kõõrdpilke. «Oleme vene keelt kõnelevad noored,» selgitas ta. «Võibolla on mõnel eestlasel meisse võõristav suhtumine. Tahame sellestki rääkida.»

Koosviibimisel kirjandusmajas tulevad jutuks ka koostöövõimalused NAKiga. «Miks ka mitte pidada lisaks kirjandusüritustele näiteks maleturniir või jalgpallimatsh,» lisas Tuulelohe esimees.

Ühenduse eesmärkide hulgas nimetas ta eesti ja vene keeles kirjutavate noorte autorite omavahelist lähendamist. «Tegutseme selleks, et inimeste vahel valitseks hea koostöövaim,» selgitas Kotjuh.

Avatud kõigile

Kirjandusliku ühenduse Tuulelohe - Vozdushnõi Zmei koosviibimisele võivad minna kõik huvilised. «Meie üritused ei ole suletud kellelegi,» toonitas Kotjuh. «Praegu me küll õpime veel üksteist tundma, aga see ei tähenda seda, et teised ei võiks tulla.»

Tartu esimese kakskeelse kirjandusühenduse asutamiskoosolekul viibinud eesti kirjanduse õppejõud Ele Süvalep märkis, et kakskeelsed autorid on seni tegutsenud üksikutena eestikeelsetes ühendustes.

Raimu Hanson