Tuulelohe - Vozdushnõi Zmei - kirjandusühendus

P r e s s

------------------------------------------------------------------------------ Eesti Raadio, 5. aprill 2003

Kultuurikaja

Kultuurikaja saatejuht Urmas Vadi:

90ndate teisel poolel plahvatuslikult tekkinud kirjandusrühmitused nagu Erak-kond, NAK ja TNT on rühmitustena või kuulsustena kuidagi vaiksemaks jäänud, ent Tartus on siiski midagi toimumas. Sven Vabarile uuest rühmitusest Tuulelohe räägib Igor Kotjuh ja Kauksi Ülle.

Sissejuhatus Urmas Vadi:

Läinud esmapäeval pidas Tartus asutamiskooosoleku maha üks mitmeski mõttes uus kirjandusühendus. Sven Vabar räägib lähemalt milline. Tuulelohe pakub oma liikmetele omavahel suhtlemise võimalusi ning kohtumisi eestikeelsete ühenduste ja rühmitustega. Kavas on ka kirjasõna üllitamist. «Kui saame kokku piisavalt häid tekste, kavatseme välja anda almanahhe,» rääkis Kotjuh.

Uue kirjandusühenduse nimi on Tuulelohe. Korrektne oleks aga nimi öelda kahekeelsena, seega Tuulelohe Vozdushnõi Zmei. Sellesse kuulub praegusel hetkel 15 noort kirjutajat, kelle emakeeleks on vene keel ning kellest enamik õpib Tartu Ülikoolis. Kuid kõik nad valdavad hästi eesti keelt, rääkis Kultuurikajale ühenduse esimees Igor Kotjuh.

Tuulelohe-rahva sidemed eesti keelega on aga tihedamad. Nad on tõlkinud katsetuse korras eesti kirjanikke vene keelde ning mitmed neist kirjutavad ka eestikeelseid tekste. Tulevikus on neil plaanis luua kontakte ka teiste Tartu-põhiste rühmitustega, nagu NAK ja Erak-kond.

Noorte venelaste kirjanduslikke kooslusi on Eestis muuseas juba mitmeid. Näteks Pärnus, Tallinnas, Ida-Virumaal. Aga me muidugi ei tea neist midagi, sest nad polegi sellest eriti huvitatud, et eestlased neist nii väga teaksid. Nemad asetavad end ennekõike vene kirjandusruumi, ja ega sellest midagi halba ei olegi.

Selles suhtes on aga Tuulelohe eriline, et nemad tahavad endast teada anda eesti kirjandusse kuulujatena. Tegelikult ei ole Tuulelohe tulek ju mingi ime. Otse vastupidi - juba ammu olnuks aeg. Tuulelohe esimees Igor Kotjuh räägib lähemalt:

Siis kui me tõlkisime lastekirjandust (Enno Raua loomingut näiteks või Leelo Tungla luuletusi), nägime kui erinevad on tegelikult eesti ja vene mõttemaailmad. Hiljem me alustasime tööd teise tõlkeprojekti kallal. Ehk siis tõlkime nüüd autoreid, kes ilmusid kirjandusareenile 60ndatel, sellised autorid nagu Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo teised suurkujud praegu eesti kirjanduses. Ja see aitas üha paremini mõista, mis suunas liigub eesti kirjandusmõte ja võrrelda seda sellega, millised protsessid toimuvad paralleelselt Venemaal.
Kui me vaatasime, milliseid tekste me loome ise, siis nägime, et meil on rohkem ühist eesti kirjandustraditsiooniga kui vene omaga. Seda võib näitlikustada sellega, et näiteks, kui meil on kasutatud sõna kask, ei tähenda see ilmtingimata isamaa sümbolit nagu suures vene kirjanduses. Näiteks, minul on luuletus Tartu kohta, kus ma kasutan väljendit heade mõtete linn. Venemaa lugeja ei mõista, mida see väljend võib tähendada, eesti oma aga küll ükskõik, mis keelt ta ka ei kõnele, kas vene või eesti keelt.
Kuna ise olen Võrust pärit, kirjutan näiteks turismitalust. Me oleme seotud kohaliku eluga. Meie looming on seotud kohaliku eluga.

Ka võru luuletaja Kauksi Ülle leidis, et sellest paigast, kus inimene elab on ühel kirjutaval inmesel üsna raske üle või ümber saada:

Kahtlemata, kui inimesed on juba mittu põlve Eestis elanus, siis eesti kultuur, mentaliteet, hoiakud ja loodus on jätnud mingi jälje nende kasvatusse ja nende tunnetusse. Ja siis on täiesti selge, et nende luule erineb teises paigas loodavast vene luulest. Luule ainuke tunnusmärk kahtlemata ei ole keel.

Sedalaadi kultuurikontaktid pole mõistagi ainult teadlikult ja tahtlikud pigem paratamatud, leidis Kotjuh:

Berk Vaher nimetab sellist nähtust subkultuuriks. Näiteks, üks tunnustest on see, et kui me omavahel saadame meilŽe, siis me kirjutame venekeelseid sõnu ladinakeelsete tähtedega. See on ka üks näitaja kuidas kohalikud vene keelt kõnelevad inimesed suhtlevad omavahel.
Me tunneme (kõik kes on selles ühenduses, 15 noort loovisikut), et me kuulume pigem soome-ugri kultuuriruumi kui Venemaa oma.

Kauk