Tuulelohe

Liikmed

Looming

Press

Külaliste raamat

Lingid

P r e s s

------------------------------------------------------- Tartu Postimees, esmaspäev, 31. märts 2003

Kakskeelne kirjanduslohe alustab lendu

Täna õhtul peab Tartu Ülikooli peahoones asutamiskoosolekut kirjanduslik ühendus Tuulelohe - Vozdushnõi Zmei, kuhu on esialgu koondunud 15 noort loovisikut.

Kakskeelne nimi viitab sellele, et ühenduse töökeeled on vene ja eesti. «See on autorite soov: väljendada ennast nii, nagu nad tunnevad,» selgitas luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhh. «Oleme üle rahvuslikest ja kirjanduslikest eelarvamustest.»

Vene ja eesti keeles
Tuulelohe liikmed loovad küll venekeelseid tekste, kuid mõtlevad sealjuures nagu Eesti elanikud. «Kui me kirjutame näiteks kasest, siis ei tähenda see isamaa sümbolit nagu suures vene kirjanduses,» näitlikustas Kotjuhh.

Eesti kirjandust peavad nad endale vene omast lähedasemaks. «Arvame, et see, mida me teeme, on rohkem eesti kultuur ja kirjandus, kuigi see on vene keeles kirjutatud,» lisas ta.

Tuulelohe pakub oma liikmetele omavahel suhtlemise võimalusi ning kohtumisi eestikeelsete ühenduste ja rühmitustega. Kavas on ka kirjasõna üllitamist. «Kui saame kokku piisavalt häid tekste, kavatseme välja anda almanahhe,» rääkis Kotjuh.

Tartus ainulaadne
Eesti Kirjanike Liidu liikme Boris Baljasnõi andmeil pole seni Tartus ühtegi venekeelset kirjandusühendust. Eesti kirjanduse õppejõud Ele Süvalep märkis, et kakskeelsed autorid on seni tegutsenud üksikutena eestikeelsetes ühendustes.

Seega on Tuulelohe esimene kakskeelne Tartu kirjandusühendus, kuhu kuulub vene keelt kõnelevaid luuletajaid, prosaiste, tõlkijaid, kriitikuid, aga ka kunstnikke ja muusikuid.

Suurem osa neist õpib Tartu Ülikoolis, nagu ka Võrust pärit ja kohalikus ajalehes luulega aastal 2000 debüteerinud Kotjuhh.

Ühenduse asutamiskoosolek algab ülikooli peahoone auditooriumis 228 täna kell 18. Osa võivad võtta kõik huvilised.

Muu hulgas on kavas Vladimir Sazonovi ettekanne sumeri eepose tõlkimisest ja Igor Kotjuhhi käsitlus mullustest Eesti vene- ja eestikeelsetest kirjanduslikest ajakirjadest.

Raimu Hanson